Estnisch-Vokabeln durchsuchen

aasta

áas-ta

Kaheteistkümne kuu või kolme saja kuuekümne viie päeva pikkune periood.

aeg

'aeg

Kestus, milles toimuvad sündmused; hetk või periood.

aeglaselt

'aeg-la-selt

Väikese kiirusega; tormamata.

aga

ága

aber

Adversative Konjunktion.

aitäh

ái-täh

Tänuavalduse hüüdsõna.

alati

á-la-ti

Igal korral; pidevalt.

alustama

'a-lus-ta-ma

Tegevust käivitama; algust tegema.

armastus

ár-mas-tus

Tugev emotsionaalne kiindumus kellegi vastu.

ei

éi

nicht

Negationswort; wird zum Ausdruck der Verneinung verwendet.

elu

'elu

Seisund, mis eristab elusolendeid elutust ainest.

ema

'e-ma

Naissoost vanem; naine, kes on lapse sünnitanud.

esimene

'e-si-me-ne

Enne kõiki teisi järjekorras.

et

'et

dass

Konjunktion zur Verbindung eines Ergänzungssatzes mit dem Hauptsatz.

hea

'hea

Positiivsete omadustega; moraalne, meeldiv.

hommik

hóm-mik

Morgen

Der Beginn des Tages von der Morgendämmerung bis zum Mittag.

ilus

í-lus

Esteetiliselt meeldiv; kaunis välimuselt.

inimene

í-ni-me-ne

Homo sapiens liigi esindaja; isik.

isa

ísa

Vater

männlicher Elternteil

ja

'ja

und

Konjunktion, die Satzglieder mit gleicher Funktion verbindet.

jah

'jah

Jaatava vastuse partikkel.

jooma

jóo-ma

trinken

Flüssigkeit hinunterschlucken.

kaks

káks

zwei

Bezeichnung der Zahl 2.

kas

kás

Küsimuspartikkel.

kass

káss

Väike kodustatud kiskjaloom.

keel

kéel

Inimeste kommunikatsioonisüsteem; rahva sümbolite kogum.

kes

kés

wer

Fragepronomen für eine Person.

kiiresti

kíi-res-ti

schnell

Mit großer Geschwindigkeit; bald.

kirjutama

kír-ju-ta-ma

Väljendada mõtteid kirjalike märkide abil.

koer

'koer

Koduloom, keda peetakse lemmikloomana.

kolm

kólm

Arvu 3 tähistus.

kool

'kool

Haridusasutus, kus lapsed õpivad.

kui

'kui

wenn; als

Konditionalkonjunktion; auch Vergleichskonjunktion.

kus

kús

Küsimuse asemäärend koha kohta.

kuu

'kuu

Umbes kolmekümne päeva pikkune ajavahemik; ka taevakeha.

kuulma

kúul-ma

hören

Töne mit den Hörorganen wahrnehmen.

käsi

'kä-si

Ülemine jäse õlast sõrmeotsteni.

laps

'laps

Noor inimene sünnist küpsuseni.

lind

línd

Vogel

Gefiedertes Wirbeltier, das fliegen kann.

linn

línn

Suur asustatud keskus infrastruktuuriga.

lugema

lú-ge-ma

Mõista kirjutatud märke; teksti vaadelda.

lõpetama

lṍ-pe-ta-ma

beenden

Eine Arbeit fertigstellen; zu Ende führen.

ma

'ma

Esimese isiku ainsuse asesõna.

maa

'maa

Meie planeet; pinnas; territoorium.

magama

má-ga-ma

Olla uneseisundis; puhata.

maja

má-ja

Haus

Gebäude, in dem Menschen wohnen.

me

mé

wir

Erste-Person-Plural-Pronomen.

mees

méés

Täiskasvanud meessoo esindaja; abikaasa.

miks

míks

Küsimuse asemäärend, mis uurib põhjust.

millal

míl-lal

wann

Frageadverbial der Zeit.

minema

mí-ne-ma

Liikuda jalgsie ühest kohast teise.

mitte kunagi

'mit-te 'ku-na-gi

Mitte ühegi aja vältel; kunagi mitte.

mõnikord

'mõ-ni-kord

Teatud juhtudel; aeg-ajalt.

naine

'nai-ne

Täiskasvanud naissoo esindaja.

nägema

'nä-ge-ma

Tajuda nägemisorganite abil; vaadelda.

nüüd

'nüüd

jetzt

Im Augenblick; jetzt.

on

'on

ist

3. Person Singular Präsens von »sein«.

palju

'pal-ju

Suur hulk või arv.

palun

pá-lun

Viisakas palve väljendus; ka vastus tänule.

perekond

pé-re-kond

Inimeste rühm, kes on seotud vere või abielu kaudu.

päev

'päev

Kahekümne nelja tunni ajavahemik; ööpäeva valgusosa.

päike

'päi-ke

Täht, mille ümber Maa tiirleb; valguse allikas.

raamat

ráa-mat

Köidetud kirjutatud või trükitud lehtede kogum.

raha

rá-ha

Vahetusvahend; valuuta.

riik

ríik

Suveräänne poliitiline üksus oma valitsuse ja territooriumiga.

rääkima

'rää-ki-ma

Väljendada mõtteid sõnade abil; suhelda.

saama

sáa-ma

Omandama; olema võimeline midagi tegema.

seal

séal

dort

An diesem Ort; weit vom Sprecher entfernt.

see

'see

Näitav asesõna, mis osutab lähedale või kaugemale asjale.

siin

síin

Selles kohas; kõneleja lähedal.

silmad

síl-mad

Nägemisorganid; silma mitmus.

surm

'surm

Elu lõpp; elufunktsioonide lakkamine.

suur

súur

Suur suurus või maht; oluline.

sõber

'sõ-ber

Isik, kellega peetakse lähedasi sõprussuhteid.

sõna

'sõ-na

Keele minimaalne iseseisev tähendusüksus.

sööma

'söö-ma

Panna toitu suhu ja neelata alla.

süda

'sü-da

Organ, mis pumpab verd; emotsionaalne keskus.

ta

tá

er/sie

Personalpronomen der 3. Person Singular (männlich oder weiblich).

taevas

táe-vas

Ruum maa pinna kohal; atmosfäär.

tahma

'tah-ma

Soovida, ihaldada midagi.

teadma

téad-ma

Omada teadmisi millegi kohta; olla informeeritud.

tee

tée

Liiklemiseks mõeldud maatükk; suund eesmärgi saavutamiseks.

tere

'te-re

Tervituse hüüdsõna.

toit

tóit

Nahrung

Stoffe, die ein Organismus zur Ernährung verwendet.

tuba

tú-ba

Zimmer

Durch Wände abgegrenzter Raum in einem Gebäude.

tulema

tú-le-ma

Läheneda või saabuda kohale.

töö

'töö

Tegevus, mida tehakse sageli tasu eest; ka loodud teos.

töötama

'töö-ta-ma

Tööd tegema; olla hõivatud tegevusega.

uks

úks

Liikuv tahvel, mis avab ja sulgeb sissepääsu.

uus

úus

Hiljuti loodud või omandatud; varasemalt tundmatu.

vana

'va-na

Kaua aega eksisteerinud; küpses eas.

vend

'vend

Meessoost sugulane samadelt vanematelt.

vesi

vé-si

Värvitu, lõhnatu vedelik, mis koosneb vesinikust ja hapnikust.

viimane

'vii-ma-ne

Pärast kõiki teisi; lõplik.

vähe

'vä-he

Väike hulk või arv.

väike

'väi-ke

Väike suurus või maht.

õde

ṍ-de

Schwester

weibliche Verwandte derselben Eltern

õhtu

'õhtu

Päeva ajavahemik pärastlõunast kuni ööni.

õppima

'õp-pi-ma

Omandada uusi teadmisi või oskusi.

öö

'öö

Ööpäeva tume osa päikeseloojangust päikesetõusuni.

üks

'üks

Arvu 1 tähistus; üksik.